Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis vastutab meeste väliste ja sisemiste seksuaaltunnuste arengu ja avaldumise eest. Lisaks välistele ilmingutele (peenise ja munandikoti kasv ning karvade kasv) on sellel hormoonil tugev mõju kõigile teistele kehaorganitele ja -süsteemidele. Näiteks mõju ainevahetusele (rasv ja glükoos), energilisusele ja tujukusele. Pole veel lõpuni teada, milline on minimaalne hormooni tase mehe keha normaalseks tööks ja millise taseme juures hakkavad toimuma soovimatud muutused. Samuti pole selge, kas testosterooni tase mõjutab sissetulekut, kulusid või edukust.
Meestel toodetakse testosterooni munandites. Näiteks hormoonasendusravita eunuhhidel (kastreeritud meestel) on täheldatud rasvaprotsendi suurenemist ja rasva ladestumist kõhul (kõhurasv), südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski suurenemist, vähest libiidot ja vaimse tervise häireid.
Madal testosteroonitase (või teaduskeeles hüpogonadism) põhjustab metaboolset sündroomi, südame-veresoonkonnahaiguste arengut ja nende halva prognoosi. Need on arenenud riikides meeste surmapõhjus number üks.
Tuginedes erinevate uuringute tulemustele on madal testosteroonitase meestel üsna levinud: USA-s kuni 38%, Kanadas 25%. Soomes aga 20–30%, tuginedes erinevatele uuringutele.
Hüpogonadismi põhjuseks võivad olla sellised tervisemured nagu stress, füüsiline ja vaimne ülekoormatus, kroonilised haigused, samuti võib seda mõjutada vananemine ja geneetiline eelsoodumus. Lisaks mõnede ravimite ja uimastite kasutamine. Üha kasvav probleem on kontrollimatu ja vastutustundetu testosteroonravi kasutamine või anaboolsete hormoonide tarvitamine spordieesmärkidel. See pole mingi nali ega liialdus. Erinevate raportite kohaselt kasutab USA-s dopingut 5% gümnaasiumiealistest mees- ja 2% naissportlastest. Teistes aruannetes võib näha huvitavamaid numbreid, näiteks kuni 20% noorukitest on vähemalt korra elus proovinud dopingut. Huvitav, kas nad jälgivad oma tervisenäitajaid sama pingsalt kui sporditulemusi?
