Tänapäeval ei ole füüsiline jõud ellujäämiseks enam nii oluline. Kuid leidub jätkuvalt elukutseid, kus sinu tulevik, tervis, mõnikord sinu või kolleegide elu sõltub ikkagi füüsilisest võimekusest – näiteks politseinikud, turvamehed, päästjad, sõjaväelased, politsei eriüksused. Sageli võib äärmuslikus olukorras rakendatav jõud, parem erksus ja tähelepanukiirus päästa rasketest vigastustest või isegi surmast.
Arusaadav, et vananemisega muutuvad need parameetrid nõrgemaks. Dopingu kasutamine politseinike seas on tekitanud USA-s mitmeid skandaale. Kõik sotsiaalsed ja seadusandlikud asutused on võtnud sõna selle nähtuse kohta. Väidetakse, et see on „steroidide raev“, suutmatus hinnata olukorda adekvaatselt ja rahulikult, soov lahendada konflikt siin ja praegu. Selles on oma tõde. Ma arvan, et suures osas puudutab see inimesi, kes alustasid anaboolsete steroidide kasutamist enne 25. eluaastat. Nende psüühika on kahjustatud just steroidide negatiivse mõju tagajärjel. See puudutab ka neid inimesi, kes kuritarvitavad steroide suurtes kogustes, rohkem kui 750 mg nädalas. Täiesti võimalik, et neil tekib superkangelase, haavamatuse ja totaalse üleoleku tunne.
Mündi teine pool on aga see, et kurjategijad kuritarvitavad ise dopingut. Sageli ei saa tavaline politseinik sellise kurjategijaga võistelda ei kiiruse, jõu ega julmusega. Vahel ei piisa isegi kahest politseinikust, et rahustada üht tursket meest. Arvestades asjaolu, et USA-s on 5% teismelistest ja 25% jõusaalis käijatest vähemalt korra tarvitanud dopingut, näib probleem olevat üsnagi aktuaalne. Euroopas on mitteametlikel andmetel need arvud väiksemad – vastavalt 2,5% ja 12–15%, kuid probleem püsib ikkagi. Ma ei usu, et politseinikke lihtsalt testides ja karistades parandame nende positsiooni.
Okei, politseil on puutumatus, aga mida teha teiste ohtlike elukutsetega, näiteks ööklubi turvatöötajaga? Volitusi ja võimalusi on vähem kui politseinikel, kuid riske ja vastutust on palju. Mida teha, kui oled juba 45–50-aastane ja põhilised ööklubide külastajad on enamasti parimas eas, s.o 20–35-aastased? Kuidas nendega toime tulla? Kui oled päästja ja pead hädaolukorras kasutama jõudu, et kolleegi või ohvrit tulekahjust või varingust päästa ja välja tuua?
Antud postituses ma ei ärgita mingil juhul kasutama dopingut. See on kõigest mõtlemisaine. Sina, kes sa istud turvaliselt puhtas kabinetis, ei pruugi tihtipeale mõista teise inimese hirme ja tundeid, kes valvab sinu rahu samal ajal. Seda, et ta vajab kindlustunnet oma jõus ja võimetes. Mida vanemaks me saame, seda vähem neid tundeid jääb, kuid tööd tuleb ikkagi edasi teha. Ainult noortest ei piisa kõikide töökohtade täitmiseks.
Võtame kokku kõik ülaltoodu: kui oled jõulisemate ametite esindaja ja pole enam noor, siis tunned end nõrgemana, sul on vähem jõudu, magad halvasti ja taastud öösiti, pole hommikusi erektsioone, libiido on langenud. Sellisel juhul on põhjust oma tervise eest hoolitsema hakata ja minna arsti juurde. Ja asi pole ainult loomuliku testosteroonitaseme languses, mida saab hormoonasendusravi abil hõlpsasti korrigeerida. Organismis võib leiduda ka teisi tervisehäireid. Kui tervis on taas korras, võib jätkata oma lemmiktööd täiel rinnal kuni pensionini ja võib-olla isegi kauem.
